|
Post by Hazel Ward on Nov 16, 2010 23:48:03 GMT 2
Langetanud esmalt raske, viiest paksust raamatust koosneva hunniku tumedast puidust lauale, vajus Hazel vaikse ohkega laua ääres asuva punase nahkkattega kaetud toolile istuma. Neidis oli leidnud viimaks vaikse neljapäevase õhtu, mille ta oli raatsinud ohverdada raamatukogus istumisele, et viimaks alustada ja hea õnne korral ka lõpetada järjekordse kursusetöö materjali otsimine. Sobranud pisut lihtsas punases riidest kandekotis, tõmbas Hazel sealt välja paksu ja üsna tagasihoidliku välimusega kaustiku ning helesinise pastaka. Tõstnud ühe lühikestes punastes riidest pükstes jala üle teise, avas tüdruk hunnikupealse raamatu.
|
|
|
Post by Jackie Woods on Nov 17, 2010 20:05:09 GMT 2
Jackie sisenes vastumeelselt raamatukokku, kõrvaklapid peas. Talle ei meeldinud seal viibida, kuna esiteks pidi siin liiga vaikselt olema ja teiseks tuli ta siia vaid siis kui pidi õppima. Ta ei suvatsenud seekord isegi naeratada raamatukogu juhatajale, kes talle pikalt järgi vaatas just kui oleks tegu kummitusega. Tekitanud õrna krabina, tõmbas neidis seelikutaskust välja valge üsna kortsus paberi. Jackie luges selle läbi ning kortsutas seejärel kulme, lastes silmadega üle ruumi. Hetke niisama seisnud, kadus blond tüdruk ühe riiuli taha, kus näitsik oli mitu pikka minutit ennem, kui koos kolme raamatuga sealt väljus. Ei läinud kaua aega kui näitsik endale ühe laua leidis, kus oli vaid üks tüdruk, kes oli temaga samal kursusel. Sõnagi lausumata asetas tütarlaps raamatud lauale. Must kott tema õlalt vajus tooli kõrvale maha ning Jackie võttis sealt välja enda musta laptopi, mille ta kiirelt tööle pani. Tema oli üks neist mugavatest tudengitest, kes võimalikult palju asju arvutis ära tegi. Avanud ühe raamatutest, jäi ta seda lugema, silmad aina uusi ridu haaramas.
|
|
|
Post by Marcus Strake on Nov 17, 2010 21:08:58 GMT 2
Marcusel oli vaja kirjanduses paar raamatut läbi lugeda. Noormees ohkas väsinult, kui siis raamatukogu uksest sisenes ning seejärel selle ka sulges. Märganud seal kahte koolikaaslast, kes temaarust õigusteaduse kursusel käisid, naeratas ta neile, noogutas tervituseks, kuid jalutas siis edasi. Marc kadus peagi paari riiuli taha, jäädes raamatuid otsima.
|
|
|
Post by Hazel Ward on Nov 17, 2010 22:15:50 GMT 2
Lastes silmadel joosta üle keerulises seadusekeeles kirjutatud ridade, tõmbus Hazel'i parem kulm keskendumisest kipra. Oli harjumatu mitte teksti mõista, arvestades fakti et keskkoolis ei pidanud ta eriliselt isegi õppima, et häid hindeid saada - asjad jäid lihtsalt kuidagi lihtsalt ja ilma suurema vaevata meelde. Ülikooliga olid lood teised. Hazel tõstis pilgu tihedalt täis kirjutatud raamatulehelt ja sellele vastandlikult täiesti tühjana seisvalt vihikulehelt ning silmitses lühikese hetke heledapäist tüdrukut, kes lauda istunud oli. Ta tundis tüdruku ilma suurema vaevata ära. Sama kool, sama kursus. Hazel toetas selja mugavamalt vastu tooli seljatuge, näperdades mõtlikult oma õblukese käsivarre ümber olevaid kolme erivärvis käevõru. Silmanurgast liikumist märgates, viis Hazel lühikese aja jooksul juba teist korda tähelepanu koolitöölt kõrvale. Õrnalt naeratas ja noogutas ta möödunud koolikaaslasele vastu. Kuidagi lohutav oli teada, et ta ei olnud ainuke kes oma neljapäevaõhtu seegususes ebahuvitavas kohas nagu seda oli raamatukogu veetus.
|
|
|
Post by Marcus Strake on Nov 18, 2010 16:30:24 GMT 2
Vaikselt ajas Marcus näpuga järge, otsides ikka neid raamatuid mida tal vaja oli. Leidnud ühe nendest, Marc muigas rahulolevalt ning otsis siis edasi seda teist, mida tal vaja läks. Veendunud, et selles riiulivahes seda ei leidu, jalutas noormees järgmisesse vahesse, vahepeal vaadates tüdrukute poole, kes usinasti laua taga midagi lugesid. Marcus otsis nüüd aga teist raamatut.
|
|
|
Post by Jackie Woods on Nov 18, 2010 18:17:37 GMT 2
Vaadanud üle laua kursaõe poole, ohkas ta kergelt. Asetanud raamatu tagasi lauale, hakkasid ta sõrmed mööda klaviatuuri liikuma, kuid mõne hetke pärast need peatusid. "Neljapäeva õhtu ja õppimine ei sobi kokku," turtsatas blond neiu hetke pärast, raputades aeglaselt enda pead ning kustutades kogu teksti, mis ekraanile tekkinud oli. Heitnud Hazelile ühe kiire pilgu, hakkas ta raamatut lehitsema, lastes silmadega üle ridadade. Midagi pidi seal ju ometigi leiduma?! Jackie üks käsi liikus tema juustesse, kui ta tähelepänelikult järgnevat teksti lugema hakkas.
|
|
|
Post by Hazel Ward on Nov 18, 2010 19:13:06 GMT 2
Hazel tabas ennast lugemas ühte ja sama rida juba mitmendat korda uuesti. Tähed valgel lehel hakkasid hajuma kokku üheks suureks arusaadamatuks mustaks plekiks. ''Aamen selle peale,'' lausus tüdruk rõõmutu naeratusega pilku raamatult tõstes ja seda kursusekaaslasele viies. Tema ees ootavalt lamav vihikuleht oli siiani tühi, puututmata, kui välja arvata üks pisikene kortsutatud nurk. Ohkega tõstis neidis parema jala üle vasaku põlve, tõmmates kergesse lokipahmakasse keerdunud kõrgesse ja segasesse hobusesabasse seatud juuksed üle ühe õla. ''Tundub, et ainuõige võimalus on lihtsalt alla anda, raamatud nurka visata ja loota mingisugust inspiratsioonilainet mõni teine päev,'' lausus Hazel viimaks, õrna plaksatusega õigusteadusteemalist raamatut kinni lüües. Kui ei aidanud lähenemine ei ühest, kui ka teisest küljest ei olnud mõtet pingutama hakatagi. Tema esseest oleks lihtsalt tulnud mingisugune mõttetu segane plämaajamine.
|
|
|
Post by Jackie Woods on Nov 19, 2010 17:08:22 GMT 2
Korraga tabas neidis end just kui õigesse kohta jõudvat ning luges hoolega edasi, read silme ees aina vähenemas kuni ta jõudis lehe lõppu ja naeratas endamisi, kuid märganud Hazeli rõõmutut naeratust, turtsatas Jackie, keerates samal ajal järgmise lehe. Alustanud selle lugemist, asetas ta äkitselt sõrme kohale, kuhu pooleli oli jäänud ning kuulas tähelepanelikult kursusekaaslase juttu, hammustades samal ajal endale huulde. "Pshh," vangutas Jackie enda blonde juukseid, "ma olen niigi selle tööga maas. Te andsite selle vist juba ammu ära ja homme on tähtaeg. Seega tänane õhtu läheb õppimisele, kas või keskööni välja," teatas neiu kindlal häälel, et seda ise endale tunnistada. Ta lihtsalt pidi selle ära tegema. Muud võimalust ei olnud lihtsalt.
|
|
|
Post by Hazel Ward on Nov 19, 2010 17:34:03 GMT 2
Hazel naeratas kergelt, tundes lapsikut rõõmu oma järje peal olemise tõttu. Vajalikud tööd oli ta enamuses juba lõpetanud, kui välja arvata järgmiseks nädalaks märgitud essee, mida ta lihtsalt ei suutnud teha. Käsi punase-valge triibulisel lühikeste varrukatega särgil ristates, silmitses tüdruk ümbritsevat. Ta ei olnud päriselt kindel mida järgmiseks teha. Koguda oma asjad kokku ja tõmmata uttu või kaduda kuhugi riiulite vahele ning endale lihtsat vabaaja lugemist muretseda.
|
|
|
Post by Jackie Woods on Nov 21, 2010 19:50:59 GMT 2
Jackie jätkas enda tööga ja süvenes täielikult raamatutesse enda ees. Aeg ajalt vaatas ta üle laua Hazeli poole, kes tundus kuidagi väga mõtlik olevat. "Mis mõtled nii pingsalt?" turtsatas neidis mõne aja pärast, kirjutades enda koolitööd arvutisse. Tundus, et tal siiski keskööni aega ei lähe, mis on muidugi hea asi.
|
|
|
Post by Hazel Ward on Nov 21, 2010 23:25:49 GMT 2
Hazel tiris pilgu raamaturiiulitelt ja viis selle enda vastas istuvale Jackie'le. ''Lihtsalt üritan otsustada, mis edasi teha. Nüüd, kui ma ametlikult õppetöö'le 'ei' ütlesin.'' vastas neidis kergelt õlgu kehitades, huultel pisike muie. Hazel kergitas ennast seljatoe najalt ning libistas sujuvalt laual oleva kaustiku ning pastaka punasesse riidekotti, lastes kotil seejärel uuesti põrandale langeda.
|
|