Karaoke õhtul

[Steven de Remessy]

Järjekordselt leidis Steven end kuskilt väga lärmakast kohast, või noh, hetkel oli siin vähe rahvast ja suhteliselt vaikne, kuid ta teadis, et varsti hakkavad kõik "kuldsed" kõrihääled laulma. Noormees oli oma sellenädalase paki just baarmenile üle andnud. Tabletid olid väikses peegelkarbis, mis oli kahekordse põhjaga. Pakk pidi ootama ühte tema tähtsatest kundetest. Muidugi tavaliselt toimusid nii suured diilid kuskil klubides, kuid neid kohti olid mendid tähele panema hakanud ning kogu kamp kolis üle kohtadesse, kuhu tavaliselt pulbrit ja tablette tahtvad inimesed ei tulnud. Kuna ta ei tundnud, et tal kiire on ja tal oli natukene kurnatud otsustas ta McReine pubisse natukeseks pidama jääda. Noormees vajus ühte pimedamasse nurka nahkdiivanile ning mõtles, et peaks mõne joogi tellima.

[Sofia Chemistry Longbridge]

Pubi uks avanes hetkeks kergel krääksatusel, sulgudes hetk hiljem vaikse pauguga. "Õhtust, Mike!" tervitas saabunu baarmeni, liikudes, mantli kapuuts peas, letist mööda ühe diivani poole. Poolel sammul peakatte maha lükanud, paljastas sisenenu enda heleda poolse naha ja tumedad lokkis juuksed. "Mis ma sulle täna pakkuda võin ka, Sofia," viipas mees leti taga, pühkides lapiga klaase. "Nagu ikka," vastas tüdruk kiirelt, vajudes esimese diivani peale istuma. Enda kõrvale pannud musta läpaka koti, võttis tüdruk seljast enda punase mantli, asetades selle enda teisele küljele. Sofia kandis musta pehmet pulloveri, musti kitsaid teksaseid ja põlvsaapaid. Tema kaelas rippus pika keti otsas antiikne münt.
Käega kergelt läbi juuste tõmmanud, avas tüdruk enda koti, võttes sealt välja punase kaanega DELL'i sülearvuti, avades ka selle kaane. Peale parooli sisestamist ilmus aknasse automaatselt üks neiu pooleli olevatest kirjutistest.
Sofia käis pea iga õhtu siin pubis, kuulates tulevasi superstaare ja hankides mõtteid.

[Steven de Remessy]

Steven oli täiesti oma maailmas. Natuke aega oma mõtteid mõlgutanud märkas ta, et rahvast oli pubisse juurde tekkinud. Noormees vaatas diagonaalselt üle ruumi asuvat diivanit ning märkas seal kedagi tuttavat. Steven ajas end püsti ning jalutas lonkiva sammuga Sofia poole, vajudes järsku ta kõrvale istukile. "Karaokeõhtutele tuuakse kaasa pits viina soojenduseks, mitte tööläpakas,"teatas noormees muigates ning naeratas. "Mida sinusugune peen preili sellistes pubides teeb? Otsustasid mänedžeriks hakata või hoopis lähed rambivalgust endale tõmbama?" küsis Steven nöökivalt sõbrannat. Sofia oli tema vana tuttav juba tegelikult.

[Sofia Chemistry Longbridge]

Sofia võpatas silmnähtavalt kui järsku keegi tema kõrvale istuma potsatas ja veel hetk hiljem rääkima hakkas. Sügavalt sisse ja välja hinganud, lükkas neiu läpaka kaane veidikene kokkupoole, viies pilgu Stevenile. "Rõõm sindki näha," tervitas ta noormeest, tõmmates näppudega läbi pruunide juuste. Silmad poisilt hetkeks saalile ja siis tagasi sõbrale viinud, turtsatas ta kergelt. "Ma eelistan diivanit lavale iga kell," lausus ta rõhutavalt, tõstes avuti kaane uuesti ülesse. Pannud pooleli oleva kirjutise faili alla, lükkas ta arvuti endast natukene kaugemale. "Ning mis ajast ma siis peen preili olen?" küsis ta Stevenilt kulmu kergitusel.

[Steven de Remessy]

Tütarlapse kulmukergitust näinud ning küsimust kuulnud noormees naeratas. "Ei tea, lampi. Tuju tuli seda öelda. Kõik lähevad nii ärevusse, kui neile öelda mõni teistsugune nimetus takka," ütles noormees ning lisas, "Psühholoogia katse ma pakun. Ega mõnikord on tore vaadata, kuidas inimesed reageerivad,". Steven silmitses pubi ning korra vaatas kella, mis tal käel oli. Varsti hakkavad soojenenud kõrihääled laulma, seda võiski arvata. "Noh, Sofia, mis tegelt siin teed? Tulid mõnda kirjatükki kirja panema või hoopis pidu nautima?"küsis Steven ning vaatas sõbranna poole.

[Sofia Chemistry Longbridge]

Turtsatanud õrnalt naerda, viis Sofia pilgu Stevenilt laua poole sammuvale mehele, kes neiu ette lauale asetas suures valges kruusis oleva latte. Tänanud Mike, ennem kui viimane enda sammud uuesti leti poole suunas. "Isegi ilma selleta on neid tore jälgida. Just nende emotsioone ja kuidas nad lahendavad teatud katsumusi. Kuigi mulle meeldib inimesi kujutada kui siltideta karpe, mis on vaja ära organiseerida millegi järgi," tõstis Sof enda silmad noormehele. Kuuma tassi enda käte vahel hoides, võttis ta sealt väikese lonku, ennem kui Steveni küsimusele vastas. "Mis ma siin teen? Kindlasti mitte võimaluse laval särada, vaid hoopis sellepärast," sõnas ta otsustavalt, võttes lonksu lattest. Neiu on käinud kõik selle linna kohvikud läbi, kuid kuskil ei pakuta paremat kohvi kui siin, eriti sellist mis on maitselt üsna sarnane itaalia omaga. "Aga samuti ka kirjutama. Muusika on alati aidanud mul enda meeli avada ja kirjutada," lisas ta tassi tagasi lauale asetades.

[Steven de Remessy]

Steven jälgis, kuidas baarimees tõi Sofiale latte. Nojah, peaks mainima, et selle pubi plussiks oli tõesti see, et siin tehtud joogid olid ühed parimatest. Tal polnud aimugi, miks, aga ikkagi, ta teadis, et need on lihtsalt väga hea. Võib-olla oli asi Mikes, kes tegi neid jooke, kuna sellel noormeehel oli talent ameti peale. Steven vaatas kuidas Sofia jõi ning üks hetk krabas lauale asetatud tassi ta käest ning proovis. "Mm, jälle sai Mike suurepäraselt hakkama," teatas ta tassi lauale asetades nagu ei oleks midagi ebatavalist teinud. "Ahah, et siis muusika on su muusa..selge," ütles noormees mõtisklevalt ning sasis oma lühikesi juukseid.

[Sofia Chemistry Longbridge]

Nähes, kuidas Steven tassi põhimõtteliselt tema käest rabas, muigas Sofia kergelt. Jälgides noormeest kuni viimaks teine tassi uuesti lauale pani, noogutas tüdruk kergelt. "Ütle kuna Mike tehtud joogid pole eccellente'd olnud," lausus Sofia, viies pilgu Stevenelt hetkeks Mikele ja siis enda sülearvutile. Selle taustapilt, mille neiu tegi nende viimasest külaskäigust Itaaliasse, meenutab itallannale iga kord tema kodupaika.
"Aga kõige suuremad motivaatorid on siiski inimesed. Sellepärast ma täna siin olengi," tõstis ta pilgu tagasi Stevenile.

[Steven de Remessy]

Kuuldes tütarlapse küsimust kehitas noormees õlgu. "Never ever?" päris ta pead kallutades ning naeratades. Seejärel tõusis ta vabandades korraks püsti ning kõndis baarileti juurde, kus palus Mikel teha paar head kohvisegu. Ta polnud kindel, kas ta täna alkoholi tahtis, seega kõige õigem alustada lihtsalt kohvist. Mõne aja pärast tuli Steven tagasi kahe šhokolaadi-karamelli-kohviga. Ühe liigutas ta Sofia poole. "Selle väikse kohvivarguse pärast," lausus noormees vaikselt ning võttis nüüd lonksu juba oma kohvis. "Hmm inimesed on tõesti ühed suurimatest motivaatoritest. Sul on siin head näited ma vaatan,"lausus noormees lõbusalt turtsatades. Jätkates oma teksti samal ajal inimestele pilke viies: "no näiteks seal nurgas on üks mees, kes vaatab kõiki naisi sellise lõvipilguga ning usub, et ta saab nad kõik. See tütarlaps temast üle laua on väga närvis oma esituse pärast, aga sõbrad tema kõrval üritavad teda julgustada. Temast vasakul on kaks sõbrannad, kellele mõlemale meeldib see keskel istuv kutt ja oma peenete žestidega nad viitavad seda kutile, lootusetu. Lisaks sellele seal aknaäärses osas on üks vanem naine oma pojaga, oih vabandust, vaadates nende pilke ütleks, et hoopis armukesed,"seletas noormees. Seda kõike rääkis ta inimeste kehakeelt ning käitumist vaadates.

[Sofia Chemistry Longbridge]

Õrnalt Stevenile naeratades silmitses Sofia, kuidas noormees saabus tagasi kahe tassiga, lükates hiljem ühe neist neiu poole. "Väike kohvivargus? Sinu osa oli pea pool tassi," turtsatas ta kergelt. Neiu hääles kostus endiselt itaalia aksent, mis sageli muutis neiu räägitu segaseks. Eriti veel siis kui ta püüdis mitte naerma hakata.
"Tähelepanelik," noogutas Sofia kergelt, võttes lonksu lattet. "Ning samuti ka õige. Inimese kehakeelest võib rohkem teada saada kui tema jutust," lisas ta. Neiu lasi silmadel hetkeks üle saali käia, enne kui tema pilk puhkas uuesti Stevenil. Ta teadis seda noormeest juba aastaid, enne ülikooli tulekut, kuid sageli suutis Steven teda ikka üllatada. Positiivselt. "Aga sa pole mulle öelnud veel, mis sind siia tõi. Avastamata talent?" kallutas ta kergelt pead, tumedad juuksed ühele õlale vajumas.

[Steven de Remessy]

Tütarlapse süüdistuse peale, et ta jõi ära hoopis pool tassi kohvi, hakkas noormees väga lõbusalt naerma. Kuna õnneks oli Steven Sofiat väga kaua tundnud sai ta aru kõigest, mida tütarlaps rääkis, tal polnud rakse aru saada sellest itaalia aksendist. Steven võttis veel ühe väikse lonksu oma tassist ning noogutas tütarlapse jutu peale. Kuuldes tütarlapse küsimust sasis noormees oma peaaegu olematuid juukseid. "Ei avastamata talenti kuulen ma ühikas ka dušširuumides, aga siia tulin ühte otsa lõpetama. Ma varsti lähenen oma kullale," ütles noormees õrnalt naeratades. Ta oli tegelikult ammu juba kõik Sophiale ära rääkinud, et ta diilib ning et miks ta seda teeb. Muidugi Sophia oli üks väheseid, kes seda üldse teadis.

[Sofia Chemistry Longbridge]

"Mina inglise keel vigab jah?" küsis Sofia naerdes, saades hetkelise pisiku Stevenilt, kes oli enne teda naerma hakanud. Ning arvatavasti neiu sõnade peale. Sofia oskab teha naljakaid grammatika vigu selles keeles. Hinganud mõned korrad sügavalt sisse, suutes lõpuks naermise lõpetada, tõstis ta silmad uuesti Stevenile. Neiu kastani pruunid silmad tundusid praegu tumeda šokolaadi karva olevat.
"Sa tead, et mulle ei meeldi see, kuid sinu põhimõtted on ausad," tõsines ta väheke. Alates hetkest kui ta seda kuulis, on neiu mure kolme kordistunud. Üks vale liigutus võib tema parimasõbra eluküünla kustutada.

[Steven de Remessy]

Tegelikult ei meeldinud Stevenile see absoluutselt, et nende teema nüüd sellele narkoärile läks. Kuna ta teadis, et Sofiale see väga ei meeldi, kuid ta oli ka ainuke, kes praeguseks hetkeks kõigest teadlik oli. "Ma tean, aga ma olen sellele kaabakale nii lähedal, Sof, nii lähedal. Sa ei kujuta ette. Lihtsalt pool kuud veel ning ta on mul käes,"lausus noormees vaikselt, kuna ei tahtnud, et keegi pubis neid kuulaks. Tegelikult polnud tal aimugi veel, mis ta kaabakaga teeb. "Mu venna elu on seda väärt. Mul pole vahet, et ma mängi reaalelulist vene ruletti," ütles noormees veel vaiksemalt ja vaatas Sofia poole.

[Sofia Chemistry Longbridge]

Surudes enda suu kinni, ristas Sofia käed rinnale, pöörates pilgu eemale. Noormees teadis kindlasti täpselt, mida neiu mõtles, seega püüdis Sof need sõnad endale hoida. Vähemalt nii kauaks kuni nad on omavahel ilma ühegi liigse kõrvapaarita.
"Täpselt kuus kuud. Sa ei kujuta ettegi, mis võib kuue kuuga juhtuda," ei suutnud ta lihtsalt neid sõnu enda teada hoida. Steven oli siiski tema parimsõber ja ta hoolis temast palju. Itallanna pruunid silmad pikeerisid kindlalt noormeest. "Mu isa ütles sama. Et ainult kaks kuud veel ja ta läheb erru. Kuid samal päeval kui nad sõitsid lennujaama, sattusid nad maamiini peale, mis muutis nad hetkega tuhaks," lisas ta kiirelt, peites enda pilgu latte tassi, mille ta endale kindlalt pihku haaras.

[Steven de Remessy]

Steven nägi Sofia reaktsiooni ning tegelikult oli võimalik, et noormees oli öelnud liiga palju. Tal tegelikult ei jätkunud õigel ajal piisavalt taipu, et enda sõnu tagasi hoida. Ta teadis, kui palju tütarlaps tema pärast muretses ning seejärel, kui Sof oma isast rääkima hakkas oli ta rohkem kui kindel, et ei suuda tehtud kuidagi heastada. Mingil määral oli ju tegelikult Steve väga väga isekas. Ta tahtis seda teha küll venna nimel, kuid ta pani muretsema kõik ülejäänud kaasaarvatud sellega. "Sof kõik lõppeb varsti. Lihtsalt ma lõpetan selle asja ära ning ma olen väljas,"üritas noormees tütarlast rahustada. Lause kõlas väga kindlalt, kuid siiski teadis noormees, et osaliselt ei pruukinud see tal õnnestuda. Kui sa kord juba sellesse ärisse end seod, siis väljaastumine on reaalne elu-surma mäng, kuna sa oled läinud juba liiga kaugele. Piire ületada on kerge, kuid tagasiteed leida on pea võimatu.

[Sofia Chemistry Longbridge]

Võtnud enda maha rahustamiseks lonksu lattest, mis oli juba kergelt maha jahtunud, hingas Sofia hetkeks sisse. Avanud silmad, mis ta oli hetk tagasi sulgenud, ohkas ta vaikselt. Kuid noormehe sõnade peale, mis sundisid neiu silmi tõusma Steveni näole, avasid ootamatult itallanna suu, kust pääses valla hulk kiirelt pahisevaid itaalia keelseid sõnu. "Non fare una faccia come tutto sarebbe andato bene. Oppure, come poteva tutti i tempi. Questo non è semplicemente più possibile. Lei stesso ha detto che una volta che la porta per entrare, è difficile trovare una via d'uscita. Non mentirmi. Makaroninägu sebbene io sia una ragazza e la gente più giovane, ma mi sento meglio di te," lausus ta pilku noormehel hoides.

[Steven de Remessy]

Steven vaatas korraks eemale, ise mõeldes, mida ta nüüd ütleks, et kõik korda saks. Seejärel hakkas Sofia väga kiiresti itaalia keeles rääkima, niiet Stevenil oli väga raske aru saada. Esiteks tütarlapse kiiruse pärast, teiseks ta ju oli õppinud natukene itaalia keelt kõigest ja aint selle järgi, et oli alati küsinud väljendeid sõbranna käest. Nende jutu vahele tekkis mõttepaus, kuna Steve püüdis kogu tütarlapse juttu endal peas ära tõlkida, ta polnud kindel, kui õige see oli, aga mõte hakkas sel tekkima. "Ära tee nägu, et tervikuna oleks kõik hästi. Või kuidas võiks kõik olla korras? Külaline olla ei ole lihtsalt enam võimalik. Sa ise ütlesid, kui kui uksest siseneda, on raske seal leida tee välja. Ära valeta. Kuigi ma olen tüdruk ja noorem, tunnen ma sind paremini kui sina." Peagi sai jutu mõte noormehele selgeks ning ta teadis, et Sof võib ta peale pahane olla, kuna nad mõelmad teadsid, et ta valetab. Ta lihtsalt ei tahtnud tüdrukule haiget teha. Ta üritas nüüd itaaliakeelseid lauseid moodustada, kuna millegi pärast tundus see hetkel turvalisem. Ta lootis, et Sopia saab aru, mida ta mõtleb. Muidugi mainida seda, et inglise keeles hääldata itaaliakeelseid sõnu oli veel omamoodi lõbu. "Io non voglio farti star male. Tu mi conosci. Sto cercando di chinarsi per uscirne. Credo di no. Devi credere in me. Attraverso le difficoltà delle stelle, fidanzata." rääkis noormees aeglaselt ning mõtlikult. Tegelikult tähendas kogu ta jutt: Ma ei taha sulle haige teha. Sa ju tead mind. Ma üritan kõigest väest sealt välja pääseda. Ma leian tee. Sa pead minusse uskuma. Läbi raskuste tähtede poole, sõbranna.. Peale juttu Steven vaikis ning vaatas klubis ringi, oodates kas naerupahvakut või mingitki vastust.

[Sofia Chemistry Longbridge]

Viies pilgu Steven'ilt enda avatud sülearvuti ekraanile, püüdes enda temperamenti seal oleva pildi abil maha jahutada, kuid nagu õli tules, tõusis itallanna temperant veelgi peale noormehe sõnu. "Korras? Avete messo le formiche, o stai cercando di giocare qui?" pööras Sof enda pruunid silmad noormehe poole, vaadates teda altkulmu. Otse tõlkes oleks tema sõnad päris naljakalt kõlanud, kuid põhimõtteliselt pärisid need noormehelt, et kas ta on loll või mängib ainult seda. "Ma saan aru, et sa tahad enda venna eest kättemaksta. Ma küll ei tundnud teda, kuid ma olen kindel, et ta ei tahtnud, et sa enda elu ohtu sead. Sa võid mängust välja tuua küll ühe mesilase, kuid sul on veel terve pesakond alles. Sa võid endale sisestada, et sa saad sealt välja, kuid alati on keegi, kes su uuesti sisse tõmbab," lausus Sofia lõpu rahulikumalt ning samuti ei kasutanud ta enam enda emakeelt.