Päeval.

[Marcus Strake]

See oli see sama päev, mil Marcus oli kuidagi eriti vara ülesse ärganud. Nüüd suundus noormees aga ühiselamu vabaaja ruumi. Avastanud, et seal kedagi polnud, kortsutas nooruk kulmi. Neil oli ju vaba päev ning loenguid ei toimunud. Ilmselt olid kõik kusagil linnas. Marc aga liikus ühe diivani juurde ning viskas sinna pikali, lülitades tööle muusikakeskuse.

[Elizabeth C. Danger]

Elizabeth liikus üsnagi kekslevate sammudega vabaaja ruumi poole, näol lõbus naeratus. Tal oli täan millegi pärast napakalt hea tuju ning tal polnud vähimatki tahtmist seda kunagil üksinda ära elada. Mitte, et tal oleks olnud erilist võimalust üksinda jääda. Avanud lõbusalt ukse, silmitses ta otsivalt inimest, kes parasjagu muusikat seal kuulas. Peagi jäi neidise pilk Marcusele ning selle peale ilmus Charlotte näole lõbus muie. "Ja mida sa siin niimoodi laiskled?" päris Liz muigega, istudes selel sama diivani käetoe peale, kus Marcus parasjagu pikali oli.

[Marcus Strake]

Marcus muigas, kui siis Elizabethi nägi. Küsimuse peale noormees aga turtsatas kergelt. "Sest ma olen väsinud" lausus noormees ning haigutas siis koheselt selle otsa. "Sest ma ärkasin kuidagi eriti naljakalt vara täna ülesse ja magama enam ei jäänud" seletas Marcus siis kõik ära. Mis teha, kui inimene lihtsalt niiviis ärkab ja magama ei jää. Seega tuleb uni hoopis kahtlasel ajal. Marcuse pilk püsis ikka sõbrannal.

[Elizabeth C. Danger]

Kuulnud nüüd meest, turtsatas Char lõbusalt. "Vot seda polekski osanud arvata. Tavaliselt oled sa hommikuti väsinud ikka teistel põhjustel," lausus Elizabeth lõbusa teadliku muigega, hoides pilku Marc'il. "Aga miks sa siis naljakalt vara täna ärkasid?" uuris tütarlaps mehelt, näol endiselt kerge muie. See, et Elizabeth uudishimulik on, ei tohiks Marcusele nüüd küll üllatusena tulla.

[Marcus Strake]

"Ärkasin toakaaslase peale, aga seda ma ei tea miks mul endal und siis enam ei tulnud" arutles noormees. "Deniss oli üleval, Steven ärkas ka ja siis me hakkasime vaikselt laterdama seal" selgitas Marcus siis pikemalt. Taaskord Marcus haigutas, sulgedes heteks silmad, kuna haigutus oli lihtsalt niivõrd pikk. "Ja mis sa siin ringi kondad?" uuris noormees siis seepärast. Ta teadis väga hästi, et Charlotte oli uudishimulik, kuid ka Marc uuris tihtipeale Elizabethi tegevuste kohta.

[Elizabeth C. Danger]

"Mis kellast te siis kõik ärkasite?" küsis Liz lõbusa muigega, tõustes seejärel püsti ning potsatas hoopiski ühele tugitoolile istuma. "Või, et mina.. Ma ei teagi. Mul oli napakalt hea tuju ja siis ma otsisin seltskonda, et midagi ette võtta või lihtsalt teha," arutles Cahr mõtlikult, kuid kerge naeratus püsis tal endiselt näol. "Kuid peab ütlema, et sinu ärkvel hoidmine võib kujuneda ka päris huvitavaks tgevuseks," rääkis Liz kerge muigega, hoides pilku Marcusek, silmitsedes muigega, kuidas MArc taaskord haigutas.

[Marcus Strake]

"Kusagil nelja paiku" vastas noormees siis ning lülitas ka teleri tööle, kuid jättis selle hääletu peale, kuna muusika mängis siiamaani. "Mul hakkas ka huvitav, sest kui sa minu ärkvel hoidmisega kohe peale ei hakka, siis järgmine hetk ma magan" lausus Marc, ise juba poole lause pealt haigutades. Mis teha kui need lihtsalt kippusid tulema ja tulema ja tulema.

[Elizabeth C. Danger]

Kuulnud nüüd kellaaega, silmitses neidis meest üllatunult. Nii varajaseks ta seda aega nüüd küll polnud pidanud. Kuulnud edasist, turtsatas Char lõbusalt. "Külm vesi näkku mõjub alati," lausus Cjarlotte naerdes, meenutades kuidas tema noorem õde koguaeg seda nippi kasutas, kui Liz ei viitsinud vara üles ärgata. "Ja sa ei tohi veel magada. Magad elu nii maha ning siis on jama lugu," seletas Char särava naeratusega-

[Marcus Strake]

"Kui sa seda teed, siis sa sured" lausus Marcus ning turtsus. See oli üks jubedamaid viise, kuidas inimesi ülesse ajada. "Ma luban sul mõnd teist varianti kasutada, aga mitte seda" lisas ta ning muigas. Taaskord järgnes sellele kõigele haigutus, mida ta isegi ei viitsinud enam käega varjata. "Küll jõuab veel elada. See elu ei kao kusagile" lausus Marcus Elizabethi lause peale ning sulges siis silmad. Need lihtsalt vajusid vaikselt kinni.

[Elizabeth C. Danger]

Kuulnud Marci, naeris Char. "Sa ei oleks ju nii õel ometigi minu vastu?" küsis Elizabeth süütul ilmsel, vaadates sõbrale otsa. Olgugi, et selline variant oleks vaevalt reaalne. Ta oli küll võibolla, et vahepeal õel, kuid siiski - mitte päris nii õel. "Kuuma vett?" pakkus Char seejärel turtsatusega välja. "Ära ole nii kindel.. You'll never know what's going to happen," lausus neidis, vaadates Marcusele otsa.

[Marcus Strake]

"Ei taha kuuma vett" pomises Marcus vaid ning hingas siis sügavalt sisse ja välja. Ta keeras end nüüd külili ning sättis diivani paltja enda pea all.

[Elizabeth C. Danger]

Kuulnud Marci turtsatas Liz ning märgates nüüd, kuidas mees ennast magama sätib, hoidis neidis enda pilku Marcusel. Seejärel võttis ta kõrvalasuvalt tugitoolilt ühe punase padja ning saatis selle Marcuse poole teele ning see tabas täpselt Marcuse pead. "Ei maga elu maha," lausus Char turtsatades ning tõusis püsti ja läks diivani juurde. "Nii ei tohi mulle teha," lausus Elizabeth muigega mehele, keerates mehe selili ning istudes talle kõhu peale. "Nii. Nüüd sa ei jää magama," lausus neidis muigega, vaadates mehele otsa.

[Marcus Strake]

Marc avas silmad, kui ta padjaga pähe sai ning saatis selle siis omakorda Liz'i poole teele. Järgmine hetk istus Charlotte juba noormehe kõhu peal. "Oleksid kohe võinud välja pakkuda, et seksime - kohe oleksin üleval" lausus noormees nüüd, jälgides Elizabethi.

[Elizabeth C. Danger]

Kuulnud nüüd meest, turtsatas Charlotte lõbusalt, kummardades kiusu pärast mehele veidi lähemale. "No päris niiiiiiiiiiii hästi sul nüüd küll ei lähe," lausus neidis muigega noormele, vaadates viimasele lõbusalt otsa. "Vähemalt mitte veel," lisas Liz seejärel muigega Marcusele, eemaldudes seejärel. "Voot. Ja nüüd ütle mulle mida tarka me teeme, kuna tervet päeva ei kavatse ma sul niimoodi peal küll istuda," lausus neidis lõbusa muigega, vaadates mehele otsa, kallutades pead veidi paremale.

[Marcus Strake]

"Kui sa veel kunagi nii lähedale tuled ja mind õrritad, siis ei pääse sa enam" lausus Marcus ning muigas endamisi. "Mina ei tea. Ma räägin, mul on selline uni" lausus ta ning haigutas taas, sulgedes taas silmad. Ta lihtsalt ei suutnud neid hetkel lahti hoida.

[Elizabeth C. Danger]

Kuulnud meest, muigas Charlotte lõbusalt. "Eks ma jätan siis selle hoiatuse meelde," lausus Elizabeth lõbusa muigega. "Võiniii," lausus Liz, mõeldes nüüd, mida ta teeb. Mõnes mõttes oleks ta tahtnud, et Marc saab magada, kuid mõnes mõttes oleks ta siiski tahtnud, et ta oleksü leval ning tal oleks keegi kellega juttu rääkida.

[Marcus Strake]

Marcus ajas käed enda ette laiali. "Ole kuss ja tule kaissu" lausus noormees, ise ikka silmad kinni olles. Taaskord tuli Marcusele haigutus peale. See et nooruk Liz'i omale kaissu tahtis, et tähendanud otseselt midagi.

[Elizabeth C. Danger]

Kuulnud Marcust, muigas Char kergelt kui siis mehe kõrvale pikale heitis. "Laulan nüüd unelaulu ka sulle?" küsis neidis lõbusa muigega, vaadates Marcile otsa, olgugi, et viimasel olid silmad suletud.

[Marcus Strake]

Kui neidis talle kaissu tuli, Marc vaid muigas ning võttis tollelt ümbert kinni, sättides end nüüd mugavamasse asendisse. Küsimuse peale noormees noogutas innukalt. "Ja" lausus ta ning naeratas nüüd, endal ikka silmad kinni.

[Elizabeth C. Danger]

Elizabeth muigas lõbusalt ning pani seejärel muusikakeskuse puldist kinni ning hakkas seejärel enda pehmel hääel ühte unelaulu laulma, endal lõbus muie näol, Mõne hetke pärast pani Liz enda ühe käe ümber noormehe, kuna nii oli mugavam. Neidise tumepruunide silmade pilk oli mõne hetke Marcusel, kuid siis viis ta pilgu veidi eemale, vajudes mõtteisse, kuid laulu ta ei katkestanud.

[Marcus Strake]

Marcus kuulas rahumeeli Charlotte'i unelaulu. Tütarlapse hääl oli mõnus ning rahustav. Aeglaselt vajus ta pea ära, Elizabethi poole. Noormehe hingamine muutus aeglaseks ning sügavaks. Ta oli vaikselt juba kerges unes.

[Elizabeth C. Danger]

Laulnud rahulikult edasi, viis ta pilgu noormehele, märgates, et viimane oli juba magama jäänud. Kergelt naeratanud, tuli ka neidisele haigutus peale ning seetõttu otsustas Charlotte samuti magama jääda, kuna ka tema öö oli üsnagi lühike olnud. Sulgenud seejärel silmad, jäi ka Elizabeth peagi Marcuse kõrvale magama.

[Marcus Strake]

Marcus keeras end nüüd külje peale, näoga Charlotte'i poole ning üks käsi jäi ikka ümber neidise. Ta oli ilmselgelt unes.Õ

OT. Teed selle hetke, kui üles ärkame?

[Elizabeth C. Danger]

Ot: Umnn.. Tee ise (aaa) (:

Olgugi, et üldjuhul oli Char kerge unega, siis imelikul kombel ta ei ärganud üles ning magas rahulikult edasi, üks käsi ümber Marcuse.

[Marcus Strake]

Peagi hakkas Marcus vaikselt nohisema. Telekas käis siiamaani, aga hääletult.

[Elizabeth C. Danger]

Kui nad olid juba oma tunnikese maganud, hakkas Liz läbi une vähkrema. Uni, mida Lis parasjagu nägi, ei olnud ilmselgelt kõige ilusam.

[Marcus Strake]

Marcus ärkas seepeale aga ülesse. Kuna ta omas voodis ei maganud, siis ei maganud ta kindlasti mitte eriti sügavalt. "Kõik korras?" küsis noormees, kuna ei saanud päris hästi veel aru, kas Liz veel magab või mitte, kuna ta oli ise päris unine.

[Elizabeth C. Danger]

Kui Marcus üles ärkas, magas Charlotte siiski edasi. Elizabeth, kes nägi endiselt veel und, ei ärganud ka Marcuse lause peale üles, vaid jätkas vähkremist.

[Marcus Strake]

Marc võttis Elizabethi mõlemast õlast kinni ning raputas õrnalt, kuna sai aru, et tollel on halb uni. Parem kohe lõpetada see.

[Elizabeth C. Danger]

Raputamise peale ärkas Liz lõpuks võpatusega üles ning vaatas seejärel Marcile otsa ning viis pilgu seejärel eemale. Hinganud seejärel mõned korrad sügavalt sisse-välja, viis neidis pilgu tagasi mehele. "Hommik," lausus Liz seejärel kerge naeratusega, suutes seejärel enda närvilise oleku kaotada