|
|
Post by Deniss Lestrange on Nov 15, 2010 21:54:56 GMT 2
Oli ääretult varajane laupäeva hommik. Deniss oli alles hilisel kellaajal lugemise lõpetanud ning magama läinud ning vaatamata sellele sundis miski teda juba enne kukke ja koitu virguma. Juba kaks ja pool tundi peale uinumist avanesid neidise silmad uuesti, kui midagi olematut ta üles ajas. Mitu pikka hetke ennast voodis keerates, et uuesti magama jääda, loobus neidis viimaks sellest ning ajas ennast voodis istukile.
Üks pilk üle toa ütles talle, et teised näisid magavalt. Ruumi täitis vaikne nohisemine, ka Teddy poolt. Irene lükkas kerge liigutusega tuka üle pea, suunates silmad järgmisel hetkel enda kummutil asuvale kellale. Ning tõi täiesti paratamatult kuuldavale veidikene valju turtsatuse. Kell oli neli hommikul. Absoluutselt kõige totram kellaaeg üldse. Oleks siis kolm või viis, aga ei, justnimelt pidi see olema neli.
Vaikselt kummardas neidis voodi alla ning võttis sealt peidus olnud kommipakist ühe lutsuka, mille ta endale suhu libistas. Võimalikult vaikselt, kuid ei saanud salata, et mõningane krõbistamine oli ruumis siiski kuulda.
|
|
|
|
Post by Marcus Strake on Nov 15, 2010 22:01:43 GMT 2
Marcus oli just heas unes, kui siis keegi toas turtsatas. Imekombel ärkas noormees selle peale ülesse, kuigi üldjuhul on ta sügava unega inimene. Ta ei teinud sellest välja. Ta vaid keeras külge ning üritas magama jääda. Sellele järgnes aga krabistamine, mille peale Marcus nüüd silmad avas ning nägi, et Deni oli üleval. "Mis kell on?" küsis nooruk vaikselt ning pisut kähiseva häälega, kui silmad pilukil tüdruku poole vaatas, kes põhimõtteliselt temast järgmises voodis magas. Sellised need hommikud olid.
|
|
|
|
Post by Steven de Remessy on Nov 15, 2010 22:04:17 GMT 2
Steveni uni oli täna olnud eriti rahutu, kuna tal olid kentsakate unenägude asemel rõvedad luupainajad, mis tema lähedaste kohta käisid. Noormees keeras paar korda külge ning seejärel kuulis ta mingit häält. Esialgu ta arvas, et see oli ta kutsikas Teddy, kes ta lähedal magas ning lihtsalt läbi une norsatas. Seejärel kuulis ta aga krabinat ning avas silmad. Teddy see küll ei olnud, kuna see pisike magas rahulikult. Steveni uuris toas ringi ning nägi, et Deni ning Marcus olid üleval. Seejärel pööras ta pilgu kellale. "Varahommikune padjaklubi?" küsis noormees turtsatades.
|
|
|
|
Post by Deniss Lestrange on Nov 15, 2010 22:11:10 GMT 2
Deniss oli oletanud, et sellisel kellaajal on kõik inimesed kõige rohkem out-is, ka need, kes tavaliselt ööinimesed on. See oli kuidagi nii tavaline. Keegi ei rääkinud kunagi kella neljast, alati oli kolm või viis või kaks või kuus. Või isegi üks. Aga neli? Never.
Seega oli näitsik üsnagi üllatunud, kui korraga Marci poolt häält kuulis. "Neli," vastas tütarlaps sõbra küsimuse peale ning järgmisel hetkel pöördus tema pilk teise voodi poole, kui järgmine noormees virgumismärke ilmutas. See pani teda juba kergelt kulmi kortsutama. Mis toimus? Kas ta oli siis tõesti niii lärmakas? "Jah, kerge erakorraline koosolek," vastas ta muiates, pistes käe kommpakki ning järgmisel hetkel maandus mõlema noormehe tekil üks komm. Viivuks libisesid neidise pilgud ka Soare voodi poole, kuid tema näis magavat.[/color]
|
|
|
|
Post by Marcus Strake on Nov 15, 2010 22:15:47 GMT 2
Kui Steven siis hetke pärast küsimuse esitas, siis Marcus turtsatas kergelt. "Tuleb nii välja" vastas ka tema siis vaikselt ning keeras end selili, vaadates lakke. Järgmine hetk lendas Denissi poolt midagi tema voodi peale. "Hommikul vara hakkad mind millegiga juba loopima?" küsis ta ning turtsatas endamisi, kui nägi, et see lutsukomm oli. Siiski võttis noormees selle, võttis paberi ümbert ära ning pisis suhu. Kommipaber lendas kusagile voodi kõrvale maha - küll hilijem koristada jõuab.
|
|
|
|
Post by Steven de Remessy on Nov 15, 2010 22:25:02 GMT 2
Steven vaatas mõlema toakaaslase poole, kes ärganud olid, õnneks oli veel üks langenu, keda ei suutnud nad oma mesiunest äratada. Nähes, et midagi ta voodi poole lendas, püüdis Steven selle kinni. Märgates, et see oli pulgakomm hakkas ta vaikselt naerma. "Ah oleks te kohe öelnud, et see on pulgakommikoosolek," lausus noormees ning pistis pulgakommi suhu. "Deni, ma juba arvasin, et Teddy norskab, sa oskad ikka kutsikatega nii samastuda. Ei peaks teid nii palju kokku laskma," ütles noormees lõbusa kuid vaikse hääletooniga ning lutsutas maasikamaitselist pulgakommi.
|
|
|
|
Post by Deniss Lestrange on Nov 15, 2010 22:35:17 GMT 2
"Pole tänu väärt," vastas Deniss muiates Marcuse märke peale, et ta teda juba hommikul vara asjadega loobib, käitudes nende sõnadega, nagu oleks Marc teda kommi eest tänanud. Näitsik ronis enda teki alt välja, selle peale, seades ennast sinna mugavalt rätsepaistes istuma.
"Süüdi," teatas Irene naeratades, enda silmi seda öeldes Steve poole pöörates. Kuigi mingil määral ta isegi otseselt ei jaganudki, mida noormees sellega öelda tahtis? Kas seda et tüdruk norskas? Kui tõesti, siis sinna ei saanud ju midagi parata. Inimene ei kontrolli ennast magades. "Tegelikkuses, teie kaks, võite magama tagasi keerat," teatas ta siis muigega, nüüd silmadega mõlema noormehe vahelt käies. "Ma ei kavatsenud teid üles ajada," lisas ta veidike vabandava tooniga.
|
|
|
|
Post by Marcus Strake on Nov 15, 2010 22:43:17 GMT 2
Marcus raputas nüüd pead, kui Deniss ütles, et nad võivad magama tagasi minna. "Sa ajasid mul une ära nüüd. Selle lutsukommiga" lausus ta ning muigas kavalalt endamisi. Ilmselgelt oli see niisama loll jutt, mida Marc vahest ajas. Siiski haigutas ta ning sulge silmad, aga oli kindel, et und tal hetkel küll enam ei tule.
|
|
|
|
Post by Steven de Remessy on Nov 15, 2010 23:01:55 GMT 2
Steven hammustas pulgakommi pooleks ning näris selle ära, kuna ta ei viicinud oma lõualuid väga palju liigutada. Noormees viskas oma pulga suvalises suunas kuid täiesti kogemata lendas see Teddyle vastu käppa. Väike kutsikas ärkas ülesse ning peale ühte haugatust, kutsus Steve Teddy enda juurde. Koer ronis voodisse ning vaatas noormeest oma suurte uniste silmadega. "Hmm, paistab, et mina nüüd küll nii pea und ei saa,"teatas noormees kutsikat kõrvatagant kratsides.
|
|
|
|
Post by Soare N. Waye on Nov 16, 2010 14:55:05 GMT 2
Soare, kes ärkas teiste mitte eriti vaikse jutu peale samuti varajasel hommikutunnil üles, avas unised silmad ja pilgutas neid paar korda, et pilku erksamaks saada. Neiu ohkas vaikselt ja küünitas ennast öökapini, et sealt oma eile sinna visatud käekell võtta ning aega vaadata. Viisteist minutit neli läbi. Tore. "Tere varahommikut," pomises näitsik toakaaslastele ja ajas ennast vaevaliselt püsti. Nickij ringutas korraks ja potsatas siis tagasi voodile ning tõmbas varbad uuesti teki alla. Põrand oli olnud ebameeldivalt jahe. Neiu sasis oma pikki pruune juukseid, mis olid magamisega üsnagi naljakalt sassi läinud.
|
|
